Ajalugu

Kuusalu meeskoori mehed läksid aastal 1869 esimesele laulupeole Tartusse jalgsi, teekond kestis viis päeva. Oli see muusikaarmastuse algus Kuusalus? Kindlasti pidi see algama palju varem. Meeskoori sünniaastaks on 1867, plaane peeti varemgi. Aastast 1870 tegutseb Kuusalu Pasunakoor, üks Eesti vanimaid.
Tänapäeval ei pea enam pikka teekonda ette võütma, selleks et nautida isetegemise rõõmu ja osaleda erinevatel kunsti- ja muusikasündmustel. Oluline kultuuritempel meie kodukandis on Kuusalu Kunstide Kool kui üks vaimse keskkonna looja ja mõjutaja. Koolipere pühendumine koos koolipidaja ja kogukonna toetusega teeb selle võimalikuks.
Väga olulise jälje meie kultuurilukku ja muusikaelule on jätnud valla aukodanikud vennad Arno ja Hugo Lepnurm ning Veljo Tormis.
Aastal 1976 tehti jälle Kuusalus ajalugu. Lastevanemate soovil, keskkooli õppealajuhataja Kalju Rea initsiatiivil, Mare Russaku eestvedamisel ja keskkooli direktori kindlal toetusel alustas tööd muusikaklass. Keskkooli direktor Laine Kadajas sõlmis töölepingud esimeste õpetajatega, kelleks olid Niina ja Taavi Esko, Mai Võlumägi ja Mare Russak, majandusasju aitas korraldada Aili Niilo.
See oli süstemaatilise muusikahariduse algus Kuusalus. Võimalus jätkata Muusikakoolina aastast 1988 ei tulnud kergelt ja iseenesest. Oluliseks kaalukeeleks oli kindlasti õpetajate ja õpilaste edukas koostöö ja esinemised nii kodus kui ka kaugemal.
Kunstiosakond avati 2010.aastal, õpitakse ja õpetatakse joonistamist, maalimist, skulptuuri ja kunstilugu. Sellest ajast alates tegutseme Kuusalu Kunstide koolina.
Lisaks individuaalsele pilliõppele tegutseb koolis palju ansambleid, Laulustuudio ja Sümfooniaorkester.