Kuusalu muusikatraditsioonil on pikk ajalugu. Kuusalu meeskoori mehed läksid aastal 1869 esimesele laulupeole Tartusse jalgsi, hoolimata viis päeva kestnud teekonnast. Meeskoori sünniaastaks on 1867, aastast 1870 tegutseb Kuusalu Pasunakoor, Eesti vanimaid pasunakoore. Neid väärikaid traditsioone kannab edasi Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kool, Kuusalu kandi vaimse keskkonna üks loojaid ja mõjutajaid.
Väga olulise jälje siinsesse kultuurilukku ja muusikaellu on jätnud nii helilooja Veljo Tormis kui muusikaõpetaja Arno Lepnurm ja tema vend, organist Hugo Lepnurm. Hugo Lepnurm (1914-1999) oli Tallinna Konservatooriumi, hilisema Eesti Muusikaakadeemia oreliprofessor ja EELK Konsistooriumi kirikumuusika osakonna juhataja. 2020. aastast kannab senine Kuusalu Kunstide Kool nime Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kool.
Väga olulise jälje siinsesse kultuurilukku ja muusikaellu on jätnud nii helilooja Veljo Tormis kui muusikaõpetaja Arno Lepnurm ja tema vend, organist Hugo Lepnurm. Hugo Lepnurm (1914-1999) oli Tallinna Konservatooriumi, hilisema Eesti Muusikaakadeemia oreliprofessor ja EELK Konsistooriumi kirikumuusika osakonna juhataja. 2020. aastast kannab senine Kuusalu Kunstide Kool nime Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kool.
Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kooli ajalugu sai alguse 1976. aastal, kui Mare Russaku eestvedamisel loodi Kuusalu Keskkooli juurde muusikaklass. Keskkooli direktor Laine Kadajas sõlmis töölepingud esimeste õpetajate, Niina ja Taavi Esko, Mai Võlumägi ja Mare Russakuga, majandusasju aitas
korraldada Aili Niilo. Võimalus jätkata muusikakoolina alates aastast 1988 ei tulnud kergelt ja iseenesest. Valla ja kogukonna toetus ja õpilaste edukad esinemised kodus ja kaugemal tegid esialgu võimatuna tundunud idee elluviimise võimalikuks.
2010. aastal avati koolis kunstiosakond ja kooli nimeks sai Kuusalu Kunstide Kool.
2010. aastal avati koolis kunstiosakond ja kooli nimeks sai Kuusalu Kunstide Kool.
