Hindamise alused PDF dokumendina

HUGO LEPNURME KUUSALU KUNSTIDE KOOL

ÕPILASTE HINDAMISE ALUSED

Kinnitatud õppenõukogu protokollilise otsusega 03.11.2026.a.

I ÜLDSÄTTED

1.         Käesolevate hindamise alustega sätestatakse Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kooli (edaspidi kool) muusika- ja kunstiosakonna õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamine.

2.         Hindamise aluseks on Huvikooli seadus, õppekavades esitatud hindamise põhimõtted ja õpitulemuste nõuded.

3.         Õpitulemuste hindamine:

3.1.       annab teavet õpiedukusest;

3.2.       on aluseks õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel;

3.3.       motiveerib õpilast sihikindlamalt õppima;

3.4.       suunab õpilase enesehinnangu kujunemist ja on abiks edasise haridustee valikul.

4.         Käitumise ja hoolsuse hindamine motiveerib ja suunab õpilast:

4.1.       järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme;

4.2.       täitma kooli kodukorra nõudeid;

4.3.       täitma õpiülesandeid.

5.         Õpitulemusi, käitumist ja hoolsust hindavad õpetajad. Käitumise ja hoolsuse mitterahuldav hinne arutatakse läbi õppenõukogus.

6.         Hindamise põhimõtteid ja aluseid ning põhiõppe (täiskoormus) ja üldõppe (osakoormus) erisusi eesmärkide, nõudmiste ja õpilase koormuse osas tutvustab õpetaja õppeaasta alguses õpilastele ja lapsevanematele.

7.         Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet õpilaste hindamise korra ja hinnete kohta.

II ÕPITULEMUSTE HINDAMINE

1.         Hindamisel arvestatakse õppekavades seatud eesmärkide saavutamist, silmas pidades põhiõppe ja üldõppe eesmärkide erisusi ning kooliastme ja õppeaine eripära. Hindamisel võetakse arvesse:

1.1.       omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust, samuti loomingulisust ja muusikaerialadel musikaalsust;

1.2.       õpilase suutlikkust oma teadmisi ja oskusi suuliselt, kirjalikult ja tehniliselt väljendada ja esitada, arvestades vigade hulka ja liiki;

1.3.       iseseisvat tööd.

2.         Õpitulemusi hinnatakse numbriliselt 5-palli süsteemis, kasutades vajadusel märke „+“ ja „-“.

2.1.       Hinde „5“ saab õpilane, kelle suuline või kirjalik vastus või praktiline tegevus (pillimäng, laulmine, kunstiosakonnas lõpetatud õppeülesanne) on õige, täielik ja suurepärane.

2.2.       Hinde „5-“ saab õpilane, kelle suuline või kirjalik vastus või praktiline tegevus on õige, täielik ja väga hea.

2.3.       Hinde „4+“, „4“ või „4-“ saab õpilane, kelle suuline või kirjalik vastus või praktiline tegevus on üldiselt õige, kuid mitte täielik, või milles esineb väiksemaid eksimusi.

2.4.       Hinde „3+“, „3“ või „3-“ saab õpilane, kelle suuline või kirjalik vastus või praktiline tegevus on põhiosas õige ja põhioskused on omandatud, kuid teadmiste või oskuste rakendamisel võib esineda raskusi.

2.5.       Hinde „2“ saab õpilane, kelle suulises, kirjalikus või praktilises tegevuses ja selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu ega suuda teadmisi rakendada ka suunamise korral.

3.         Kui õpilase suulises, kirjalikus või praktilises tegevuses ja selle tulemuses ilmneb nõutavate teadmiste ja oskuste puudumine või teda ei saa muul põhjusel hinnata (nt on ta puudunud olulistest tundidest), jäetakse hinne välja panemata ning märgitakse kommentaar, miks hindamine ei olnud võimalik.

4.         Hindamisperioode on õppeaastas kaks. Õppenõukogu võib seda arvu antud õppeaastal muuta.

5.         Hindamisperioodi lõpul antakse õpilasele kirjalikult kokkuvõtvad hinded. Kokkuvõtvad hinded kantakse Stuudiumisse. Kooli lõpetamisel antakse välja kirjalik tunnistus hinnetega.

6.         Tehniliste arvestuste hindamisel võib kasutada hindeid „arvestatud“ ja „mittearvestatud“.

III VASTUVÕTUKATSETE HINDAMINE

1.         Vastuvõtukatsetel hinnatakse muusikaosakonda astuvat õpilaskandidaati kolme hindega:

1.1.       laulmise eest;

1.2.       rütmikatse eest;

1.3.       helikõrguse järele laulmise eest.

2.         Kunstiosakonda vastuvõtmisel arvestatakse õpilase käelist arengut ja valmidust iseseisvaks loovaks tööks; hinnet ei panda.

IV ÕPIPROTSESSI HINDAMINE NING ARVESTUSLIK JA KOKKUVÕTTEV HINDAMINE

1.         Õpitulemuste hindamine jaguneb:

1.1.       õpiprotsessi hindamine (protsessihinne), sealhulgas õppimist toetav suuline või kirjalik hindamine;

1.2.       arvestuslik hindamine, mille aluseks on hindelised esinemised, kontrolltööd, testid, heliredelite arvestus, tulemused konkurssidel, esinemised väljaspool kooli korraldatud kontsertidel ning kunstiosakonnas projektides ja näitustel osalemine;

1.3.       kokkuvõttev hindamine.

2.         Arvestuslik hindamine on õpitulemustele hinnangu andmine mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel. Arvestuslikult hinnatakse õppekavas määratletud õpitulemuste omandatust.

3.         Arvestuslik hindamine kavandatakse hindamisperioodide või õppeaasta ulatuses; selle vormid ja vahendid valib õppenõukogu.

4.         Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilasele teatavaks hindamisperioodi või õppeaasta alguses.

5.         Arvestuslikult hinnatavate õppeülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik. Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal.

6.         Mitterahuldavalt (hinne „2“ või „hindamata“) täidetud õpiülesande võib õpilane õpetajaga kokkulepitud ajal uuesti täita.

7.         Üldainete (solfedžo, muusikalugu, kunstiajalugu jms) arvestuslikud hinded ja kunstiosakonna õppeainete hinded kantakse Stuudiumisse ning tehakse lapsevanemale teatavaks Stuudiumi kaudu.

8.         Erialas (pilliõpe) hinnatakse arvestusel ja eksamil ühe koondhindega. Koondhinne sõltub suuresti kava esitamise terviklikust muljest; eelkõige on oluline musitseerimine ja kõlakultuur ning õpilase omapoolne lähenemine arvestuse või eksami kavale.

9.         Kunstiosakonnas hinnatakse õpilase kõiki töid korraga kaks korda õppeaastas. Hinded kajastatakse ainete kaupa: joonistamine, maal, skulptuur, kompositsioon ja kunstiajalugu.

10.       Solfedžoeksami hindamine koosneb kahest osast:

10.1.     suuline osa (eksamipiletid);

10.2.     kirjalik osa.

11.       Eksamiprotokolli märgitakse mõlema osa hinded, tunnistusele kantakse koondhinne.

12.       Arvestuslike kirjalike tööde hindamisel arvestatakse töö mahtu, ülesannete keerukust ning vigade arvu ja liiki.

13.       Õpilaste kirjalikke töid ja praktilisi esinemisi hinnatakse lähtudes õpilase individuaalsetest iseärasustest, arengutasemest ja õppevormist.

14.       Kokkuvõtvad hinded on hindamisperioodi- ja aastahinded.

15.       Kokkuvõttev hindamine põhineb arvestuslikul hindamisel.

16.       Õpilasele võib jätta õppeaine hindamisperioodi hinde välja panemata, kui ta on puudunud üle 50% vastava aine tundidest. Rühmapäevikusse ja tunnistusele tehakse sel juhul hinde kohale märge „-“. Hindamisperioodi hinde väljapanemata jätmine võib mõjutada aastahinnet, kuid ei pea seda tegema.

17.       Aastahinne pannakse välja hindamisperioodide hinnete alusel enne aine lõpueksami toimumist.

18.       Perioodi-, aasta- ja eksamihinded kantakse hinnetelehele Stuudiumis. Kooli lõpetamisel antakse välja lõputunnistus ja hinneteleht ka paberkujul.

V KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

1.         Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse hindamisperioodi lõpul ja hinded märgitakse Stuudiumisse.

2.         Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega „5“ – eeskujulik, „4“ – hea, „3“ – rahuldav, „2“ – mitterahuldav.

3.         Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.

4.         Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppimisse ja õpiülesannetesse, tema kohusetunne, töökus ja järjekindlus õpiülesannete täitmisel.

VI ÕPILASE TUNNUSTAMINE

1.         Õpilase tunnustamine on kaheastmeline: kiituskiri ja tänukiri. Tunnustamine kinnitatakse direktori käskkirjaga.

2.         Kiituskirjaga tunnustatakse õpilast, kelle perioodi-, aasta- ja eksamihinded kõikides ainetes on suurepärased või väga head („5“ ja „5-“) ning kelle käitumise ja hoolsuse hinded on eeskujulikud.

3.         Tänukirjaga võib õpetaja ettepanekul tunnustada õpilast:

3.1.       heade õpitulemuste eest;

3.2.       aktiivsuse ja heade tulemuste eest ühistegevuses (ansamblites osalemine);

3.3.       osalemise eest konkurssidel, kontsertidel ja näitustel;

3.4.       osalemise eest suuremates kunstiprojektides.

VII HINDE VAIDLUSTAMINE

1.         Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema kirjalikul nõudmisel õpetaja ja kooli direktor või õppenõukogu. Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamisnorme ja -kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.

VIII JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

1.         Muusika- ja kunstiosakonna I–III ja V–VI klassi õpilane (soovi korral ka muusikaosakonna VII klassi õpilane, kes soovib jääda lisa-aastaks), kes on täitnud kooli õppekava nõuded, viiakse õppeaasta lõpul üle järgmisse klassi ilma eksamita.

2.         Kui õpilane ei ole täitnud õppekava nõudeid, mida väljendab õppeaine mitterahuldav aastahinne või hindamata jätmine, jäetakse ta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilasele antakse omandamata õppematerjali kohta täiendavaid ülesandeid ja tema üleviimine järgmisse klassi otsustatakse pärast täiendavate ülesannete täitmist. Ülesannete mittetäitmise korral jäetakse õpilane klassikursust kordama.

3.         Mõjuval põhjusel (haigestumine või muu kohalkäimist takistav põhjus) võib IV klassi üleminekueksamit sooritada V klassi jooksul, kui IV klassi programm on läbitud ja aastahinded on välja pandud.

4.         Õpilase täiendavale õppetööle määramise või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu.

5.         Õpilane võib individuaalse õppekava järgi õppides lõpetada klassi tavalisest lühema või pikema ajaga. Õppeaasta lõpul otsustab õppenõukogu õpilase taseme järgi, millises klassis ta õpinguid jätkab. Vastava eksami või arvestuse sooritamise järel on õigus viia õpilane ühest klassist teise ka õppeaasta jooksul (näiteks II hindamisperioodist).

IX HINDELINE ARVESTUS JA EKSAMID

1.         Muusikaosakonna hindelise arvestuse (1–2 erineva iseloomuga pala) sooritavad II–III ja V–VI klassi õpilased erialas hindamisperioodi lõpul. I klassi õpilane sooritab arvestuse II hindamisperioodi lõpul.

2.         Kunstiosakonnas alustatakse hindamist I klassis II hindamisperioodist.

3.         Arvestuse vormiks võib olla:

3.1.       praktiline tegevus: muusikaosakonnas esinemine (erialapill, lisapill) ja kunstiosakonnas näitusel osalemine;

3.2.       suuline või kirjalik arvestus (nt solfedžo, kunstiajalugu).

4.         Õpilane sooritab muusikaosakonnas eksamid IV ja VII klassi lõpul erialas ja solfedžos, lähtudes vastava õppevormi õppekava nõuetest.

5.         Kunstiosakonna IV ja VII klassi lõpetamiseks tuleb esitada lõputöö, mille teema ja tehnika valib õpilane koostöös õpetajaga lähtuvalt õppekava nõuetest. Kunstiosakonnas toimub IV klassis üleminekueksam ja VII klassis lõpueksam, mida hindab vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Eksamil esitab õpilane iseseisvalt tehtud töö(d), mis on näitusel esitamiseks vormistatud. Tööd esitletakse komisjonile. Komisjon hindab töö terviklikkust, väljapanekut ja õpilase arengut.