KUUSALU KUNSTIDE KOOL
ÕPILASTE HINDAMISE ALUSED
I ÜLDSÄTTED
1. Käesoleva korraga sätestatakse Kuusalu Kunstide Kooli muusika- ja kunstiosakonna õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamine.
2. Hindamise aluseks on huvikooli seadus, õppekava hindamispõhimõtted ning nõuded õpitulemustele.
3. Õpitulemuste hindamine
3.1. annab teavet õpiedukusest
3.2. on aluseks õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel
3.3. motiveerib õpilast sihikindlamalt õppima
3.4. suunab õpilase enesehinnangu kujunemist ja on abiks edasise haridustee valikul
4. Käitumise ja hoolsuse hindamine motiveerib ja suunab õpilast
4.1. järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme
4.2. täitma kooli kodukorra nõudeid
4.3. täitma õpiülesandeid
5. Õpitulemusi hindavad erialaõpetajad, käitumise ja hoolsuse mitterahuldav hinne arutatakse läbi õppenõukogus.
6. Hindamispõhimõtteid, hindamise aluseid ning üldkultuurilise ja põhiõppe erisusi eesmärkide, nõudmiste ja õpilase koormuse osas tutvustab õpetaja õppeaasta alguses õpilastele ja lastevanematele.
7. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet õpilaste hindamise korra ja hinnete kohta.
II ÕPITULEMUSTE HINDAMINE
1. Hindamisel arvestatakse õppekavades püstitatud eesmärkide saavutamist, silmas pidades põhiõppe ja üldkultuurilise õppe-eesmärkide erisusi ning kooliastme ja õppeaine eripära.
Hinnatakse:
1.1. omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust. 1.2. õpilase suutlikkust oma teadmisi ja oskusi suuliselt, kirjalikult ja tehniliselt väljendada ja esitada.
1.3. vigade hulka ja liiki
2. Hinnatakse numbriliselt (hinne) ja sõnaliselt (hinnang).
3. Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi 5 pallisüsteemis, kasutades + ja -.
3.1. Hinde “5” saab õpilane, kelle suuline / kirjalik vastus või praktiline tegevus (pillimäng, laulmine, kunstiosakonnas lõpetatud õppeülesanne, ) on õige ja täielik ning suurepärane.
3.2. Hinde “5-” saab õpilane, kelle suuline / kirjalik vastus või praktiline tegevus on õige ja täielik ning väga hea.
3.3. Hinde “4+” “4” “4-“ saab õpilane, kelle suuline / kirjalik vastus või praktiline tegevus on üldiselt õige, kuid ei ole täielik või esineb väiksemaid eksimusi.
3.4. Hinde “3+” “3” “3-“ saab õpilane, kelle suuline / kirjalik vastus või praktiline tegevus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste- oskuste rakendamisel võib esineda raskusi.
3.5. Hinde “2” saab õpilane, kelle suulises/kirjalikus/praktilises tegevuses ja selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu ja ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise korral.
3.6. Hinde “1” saab õpilane, kelle suulises/kirjalikus/praktilises tegevuses ja selle tulemuses järeldub nõutavate teadmiste ja oskuste puudumine.
4. Hindamisperioodide arv õppeaastal kinnitatakse õppenõukogu poolt enne õppeaasta algust lähtudes piirkonna üldhariduslike koolide vastavast praktikast
5. Hindamisperioodi lõpul antakse õpilasele kirjalikult kokkuvõtvaid hinnanguid. Kokkuvõtvad hinnangud kantakse klassitunnistusele ja õpetaja päevikusse.
6. Kokkuvõtvad hinnangud kirjeldavad lapse arengut, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist, õpiprotsessis osalemist ning õpitulemusi. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ja vajakajäämistele.
7. Kokkuvõtvate hinnangute aluseks on põhieriala (ja teiste ainete) õpetajate tähelepanekud.
8. Tehniliste arvestuste hindamisel võib kasutada hinnanguid “arvestatud” ja “mittearvestatud”.
III VASTUVÕTUKATSETE HINDAMINE
1. vastuvõtukatsetel muusikaosakonda hinnatakse õpilaskandidaati kolme hindega:
1.1. laulmise eest
1.2. rütmikatse eest
1.3. helide järele laulmise eest
2. Vastuvõtmisel kunstiosakonda peetakse silmas õpilase käelist arengut ja valmidust iseseisvaks loovaks tööks.
IV ÕPIPROTSESSI ARVESTUSLIK JA KOKKUVÕTTEV HINDAMINE
1. Õpitulemuste hindamine jaguneb
1.1. õpiprotsessi hindamine (protsessihinne)
1.2. arvestuslik hindamine aluseks on : hindelised esinemised, kontrolltööd, testid, heliredelite arvestus, tulemused konkurssidel, esinemised väljaspool kooli korraldatud kontsertidel, kunstiosakonnas projektidest ja näitustest osavõtt.
1.3. õppimist toetav hindamine ( sõnaline suuline v kirjalik)
1.4. kokkuvõttev hindamine
2. Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on
2.1. õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest
2.2. õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine
2.3. õpiülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine, arvestades õpilase iseärasusi.
3. Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse õpilase vanust, arengut, õppeaine eripära ja nõutavaid õpitulemusi. Õpiprotsessi hindamise meetodid valib õpetaja ise ning otsustab, kas ja kuidas protsessihindeid kasutatakse arvestuslikul hindamisel.
4. Protsessihinnete alusel võib välja panna osa arvestuslikke hindeid.
5. Arvestuslik hindamine on õpitulemustele hinnangu andmine mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel. Arvestuslikult hinnatakse õppekavas määratletud õpitulemuste omandatust.
6. Arvestuslik hindamine kavandatakse hindamisperioodide või õppeaasta ulatuses, selle vormid ja vahendid valib õppenõukogu või aineosakond.
7. Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilasele teatavaks hindamisperioodi või õppeaasta alguses.
8. Arvestuslikult hinnatavate õppeülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik. Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal.
9. Mitterahuldavalt täidetud õpiülesande võib õpilane teist korda täita õpetajaga kokkulepitud ajal.
10. Üldainete (solfedžo, muusikalugu) arvestuslikud hinded ja kunstiosakonna õppeained kantakse rühmapäevikusse ja eriala (pilliõpetuse, laulmise) hinded õpilase hinnetelehe vastavasse osasse ning tehakse lapsevanemale teatavaks rühmapäeviku ja õpilase hinnetelehe kaudu.
11. Arvestusel/eksamitel erialas (pilliõpe) hinnatakse iga pala eraldi hindega ja need fikseeritakse eksami/arvestuse protokollis. Kogu arvestust/eksamit hinnatakse ühe koondhindega, mille kujunemisel on suurem kaal suurvormi või polüfoonia või kaalukama teose esitamise eest saadud hindel. Kunstiosakonnas vastavalt põhjalikumaid tehnilisi oskusi nõudev töö või tööde seeria. Juhul kui üks pala/töö on hinnatud hindega “2”, ei ole koondhinne kõrgem kui “3”. Rohkem kui ühe “mitterahuldava” hinde korral on eksami/arvestuse üldhinne “mitterahuldav” “2” ja õpilane sooritab järeleksami määratud ajal. Koondhinne sõltub suuresti ka kava esitamise terviklikust muljest, kusjuures eelkõige on oluline musitseerimine ja kõlakultuur ning õpilase omapoolne lähenemine arvestuse/eksami kavale.
12. Solfedžoeksami hindamine koosneb järgmistest osadest:
12.1 suuline (S) - eksamipiletid
12.2 kirjalik (K) Eksamiprotokollis kasutatakse märgitud lühendeid. Koondhinde puhul arvestatakse teooria (T) töö eest saadud hinde suhteliselt suuremat osatähtsust teiste hinnete suhtes. Ühe “mitterahuldava” osahinde korral ei ole koondhinne kõrgem kui “3”. Rohkem kui ühe “mitterahuldava” osahinde korral on eksami koondhinne “mitterahuldav” ja õpilane sooritab järeleksami määratud ajal.
13. Arvestuslike kirjalike tööde hindamisel võetakse arvesse töö mahtu, ülesannete keerukust ja vigade arvu ning liiki.
14. Õpilaste kirjalikke töid ja praktilisi esinemisi hinnatakse diferentseeritult - lähtudes õpilase individuaalsest iseärasustest, arengutasemest ja õppevormist.
15. Kokkuvõttev hindamine põhineb arvestuslikul hindamisel.
16. Kokkuvõtvad hinded on hindamisperioodide-ja aastahinded.
17. Õppeaine hindamisperioodi hinded pannakse välja vähemalt kahe jooksva hinde (hinne igale palale/tööle) põhjal.
18. Õpilasele võib jätta õppeaine hindamisperioodi hinde välja panemata kui ta on puudunud üle 50% vastava aine tundidest. Rühmapäevikusse ja tunnistusele tehakse sel juhul hinde kohale märge “-“
19. Hindamisperioodi hinnetes võib kasutada + ja - .
20. Aastahinne pannakse välja hindamisperioodide hinnete alusel enne aine lõpueksami toimumist. Aastahinnetes ei kasutata + ja -. Üldhinde panemisel arvestatakse aastahinnet ja eksamihinnet koos ja muusikaosakonnas eelkõige põhipilli, solfedžo ja muusikaloo osas.
21. Aasta-, eksami- ja üldhinded kantakse hinnetelehele ja klassitunnistusele.
V KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE
1. Huvialakooli õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse poolaasta lõpul ja hinded märgitakse klassitunnistusele . 2. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega “5” - eeskujulik, “4” - hea, “3” - rahuldav, “2” - mitterahuldav.
3. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ning väljaspool kooli.
4. Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine
on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid stabiilselt eeskujulikult.
5. Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja kes täidab kooli kodukorra nõudeid.
6. Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist.
7. Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Käitumise hindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel.
8. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õpimisse ja ülesannetesse, tema kohusetunne, töökus ja järjekindlus õpiülesannete täitmisel.
9. Hoolsushindega “eeskujulik” (5 ja 5-) hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid oma võimete kohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, viib alustatud töö lõpuni
10. Hoolsushindega “hea” (4+, 4, 4-) hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas.
11. Hoolsushindega “rahuldav” (3+, 3, 3-) hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole järjekindel ega õpi kõiki aineid oma võimete ja arengutaseme kohaselt.
12. Hoolsushindega “mitterahuldav” (2 ) hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli kodused ülesanded tegemata ja/või on puudunud rohkem kui 50% tundidest.
VI ÕPILASE TUNNUSTAMISEST
1. Õpilase tunnustamise aluseks on õppenõukogu otsus eriala õpetaja ettepanekul.
2. Õpilase tunnustamine on kaheastmeline – kiituskiri ja tänukiri.
3. Kiituskirjaga tunnustatakse õpilast kelle eksamihinded ja aastahinded kõikides ainetes on suurepärased ja käitumise ja hoolsuse hinded eeskujulikud (vt. eelpool). Hindamisperioodi hinnete hulgas aktsepteeritakse ühes aines, v.a. põhipill, ühe palli võrra madalamat hinnet, kuid mitte õppeaasta viimasel hindamisperioodil.
4. Tänukirjaga võidakse tunnustatada õpilast heade õpitulemuste eest ning aktiivsuse ja heade tulemuste eest ühistegevuses (ansamblites osalemine), konkurssidel osalemine, kontsertidel ja näitustel osalemine, osavõtt suurematest kunstiprojektidest.
VI HINDE VAIDLUSTAMINE
1. Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel õpetaja ja kooli direktor või õppenõukogu. Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamisnorme ja -kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.
VII JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE
1. Muusikaosakonna I - III klassi ja V - VI klassi õpilane (soovi korral ka VII klassi õpilane, kes soovib jääda lisa-aastaks), kes on täitnud kooli õppekava nõuded, viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisse klassi. Kunstiosakonna I-III klassi ja V – VII klassi õpilane, kes on täitnud kooli õppekava nõuded, viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisse klassi.
2. Kui õpilane ei ole täitnud õppekava nõudeid, mida väljendab õppeaine mitterahuldav aastahinne või hindamata jätmine “-“, jäetakse õpilane täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilasele antakse omandamata õppematerjali kohta täiendavaid ülesandeid ja tema üleviimine järgmisse klassi otsustatakse pärast täiendavate ülesannete täitmist. Ülesannete mittetäitmise korral jäetakse õpilane klassikursust kordama.
3. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, noorema astme lõpetamise järel vanemasse astmesse edasiviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu.
4. Õpilane võib individuaalõppekava järgi õppides lõpetada klassi ka tavalisest lühema või pikema ajaga. Õppeperioodi lõpul otsustab õppenõukogu õpilase taseme järgi, millises klassis ta õpinguid jätkab. Vastava eksami või arvestuse sooritamise järel on õigus viia õpilast ühest klassist teise ka õppeaasta jooksul (näiteks II poolaastast).
VIII HINDELINE ARVESTUS, EKSAMID
Muusikaosakonna hindelise arvestuse (1-2 erineva iseloomuga pala) sooritavad II-III klassi ja V - VI klassi õpilased erialas hindamisperioodi lõpul. I klassi õpilane sooritab arvestuse II hindamisperioodi lõpul.
1. Arvestuse vormiks võib olla:
1.1. praktiline tegevus, muusikaosakonnas esinemine (erialapill, lisapill) ja kunstiosakonnas näitusel esinemine. 1.2. suuline/kirjalik arvestus (näit solfedžo, kunstiajalugu).
2. Õpilane sooritab muusikaosakonnas eksamid IV ja VII klassi lõpul erialas ja solfedžos, lähtudes vastava õpevormi õppekava nõuetest. Kunstiosakonna lõpetamiseks (IV ja VII klass ) on vaja esitada lõputöö, mille teema ja tehnika valib õpilane koostöös õpetajaga. lähtudes õppekava nõuetest.
I ÜLDSÄTTED
1. Käesoleva korraga sätestatakse Kuusalu Kunstide Kooli muusika- ja kunstiosakonna õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamine.
2. Hindamise aluseks on huvikooli seadus, õppekava hindamispõhimõtted ning nõuded õpitulemustele.
3. Õpitulemuste hindamine
3.1. annab teavet õpiedukusest
3.2. on aluseks õpetaja tegevusele õpilase õppimise ja arengu toetamisel
3.3. motiveerib õpilast sihikindlamalt õppima
3.4. suunab õpilase enesehinnangu kujunemist ja on abiks edasise haridustee valikul
4. Käitumise ja hoolsuse hindamine motiveerib ja suunab õpilast
4.1. järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme
4.2. täitma kooli kodukorra nõudeid
4.3. täitma õpiülesandeid
5. Õpitulemusi hindavad erialaõpetajad, käitumise ja hoolsuse mitterahuldav hinne arutatakse läbi õppenõukogus.
6. Hindamispõhimõtteid, hindamise aluseid ning üldkultuurilise ja põhiõppe erisusi eesmärkide, nõudmiste ja õpilase koormuse osas tutvustab õpetaja õppeaasta alguses õpilastele ja lastevanematele.
7. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet õpilaste hindamise korra ja hinnete kohta.
II ÕPITULEMUSTE HINDAMINE
1. Hindamisel arvestatakse õppekavades püstitatud eesmärkide saavutamist, silmas pidades põhiõppe ja üldkultuurilise õppe-eesmärkide erisusi ning kooliastme ja õppeaine eripära.
Hinnatakse:
1.1. omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise iseseisvust. 1.2. õpilase suutlikkust oma teadmisi ja oskusi suuliselt, kirjalikult ja tehniliselt väljendada ja esitada.
1.3. vigade hulka ja liiki
2. Hinnatakse numbriliselt (hinne) ja sõnaliselt (hinnang).
3. Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi 5 pallisüsteemis, kasutades + ja -.
3.1. Hinde “5” saab õpilane, kelle suuline / kirjalik vastus või praktiline tegevus (pillimäng, laulmine, kunstiosakonnas lõpetatud õppeülesanne, ) on õige ja täielik ning suurepärane.
3.2. Hinde “5-” saab õpilane, kelle suuline / kirjalik vastus või praktiline tegevus on õige ja täielik ning väga hea.
3.3. Hinde “4+” “4” “4-“ saab õpilane, kelle suuline / kirjalik vastus või praktiline tegevus on üldiselt õige, kuid ei ole täielik või esineb väiksemaid eksimusi.
3.4. Hinde “3+” “3” “3-“ saab õpilane, kelle suuline / kirjalik vastus või praktiline tegevus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste- oskuste rakendamisel võib esineda raskusi.
3.5. Hinde “2” saab õpilane, kelle suulises/kirjalikus/praktilises tegevuses ja selle tulemuses on olulisi puudusi ja eksimusi. Õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu ja ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise korral.
3.6. Hinde “1” saab õpilane, kelle suulises/kirjalikus/praktilises tegevuses ja selle tulemuses järeldub nõutavate teadmiste ja oskuste puudumine.
4. Hindamisperioodide arv õppeaastal kinnitatakse õppenõukogu poolt enne õppeaasta algust lähtudes piirkonna üldhariduslike koolide vastavast praktikast
5. Hindamisperioodi lõpul antakse õpilasele kirjalikult kokkuvõtvaid hinnanguid. Kokkuvõtvad hinnangud kantakse klassitunnistusele ja õpetaja päevikusse.
6. Kokkuvõtvad hinnangud kirjeldavad lapse arengut, kooliastme pädevuste ja õpioskuste kujunemist, õpiprotsessis osalemist ning õpitulemusi. Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ja vajakajäämistele.
7. Kokkuvõtvate hinnangute aluseks on põhieriala (ja teiste ainete) õpetajate tähelepanekud.
8. Tehniliste arvestuste hindamisel võib kasutada hinnanguid “arvestatud” ja “mittearvestatud”.
III VASTUVÕTUKATSETE HINDAMINE
1. vastuvõtukatsetel muusikaosakonda hinnatakse õpilaskandidaati kolme hindega:
1.1. laulmise eest
1.2. rütmikatse eest
1.3. helide järele laulmise eest
2. Vastuvõtmisel kunstiosakonda peetakse silmas õpilase käelist arengut ja valmidust iseseisvaks loovaks tööks.
IV ÕPIPROTSESSI ARVESTUSLIK JA KOKKUVÕTTEV HINDAMINE
1. Õpitulemuste hindamine jaguneb
1.1. õpiprotsessi hindamine (protsessihinne)
1.2. arvestuslik hindamine aluseks on : hindelised esinemised, kontrolltööd, testid, heliredelite arvestus, tulemused konkurssidel, esinemised väljaspool kooli korraldatud kontsertidel, kunstiosakonnas projektidest ja näitustest osavõtt.
1.3. õppimist toetav hindamine ( sõnaline suuline v kirjalik)
1.4. kokkuvõttev hindamine
2. Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on
2.1. õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest
2.2. õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine
2.3. õpiülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine, arvestades õpilase iseärasusi.
3. Õpiprotsessi hindamisel arvestatakse õpilase vanust, arengut, õppeaine eripära ja nõutavaid õpitulemusi. Õpiprotsessi hindamise meetodid valib õpetaja ise ning otsustab, kas ja kuidas protsessihindeid kasutatakse arvestuslikul hindamisel.
4. Protsessihinnete alusel võib välja panna osa arvestuslikke hindeid.
5. Arvestuslik hindamine on õpitulemustele hinnangu andmine mingi tervikliku aineosa käsitlemise järel. Arvestuslikult hinnatakse õppekavas määratletud õpitulemuste omandatust.
6. Arvestuslik hindamine kavandatakse hindamisperioodide või õppeaasta ulatuses, selle vormid ja vahendid valib õppenõukogu või aineosakond.
7. Nõutavad õpitulemused, nende omandatuse kontrollimise aja ja viisi ning hindamise põhimõtted teeb õpetaja õpilasele teatavaks hindamisperioodi või õppeaasta alguses.
8. Arvestuslikult hinnatavate õppeülesannete täitmine on kõigile õpilastele kohustuslik. Koolist puudunud õpilane täidab arvestuslikult hinnatava ülesande õpetajaga kokkulepitud ajal.
9. Mitterahuldavalt täidetud õpiülesande võib õpilane teist korda täita õpetajaga kokkulepitud ajal.
10. Üldainete (solfedžo, muusikalugu) arvestuslikud hinded ja kunstiosakonna õppeained kantakse rühmapäevikusse ja eriala (pilliõpetuse, laulmise) hinded õpilase hinnetelehe vastavasse osasse ning tehakse lapsevanemale teatavaks rühmapäeviku ja õpilase hinnetelehe kaudu.
11. Arvestusel/eksamitel erialas (pilliõpe) hinnatakse iga pala eraldi hindega ja need fikseeritakse eksami/arvestuse protokollis. Kogu arvestust/eksamit hinnatakse ühe koondhindega, mille kujunemisel on suurem kaal suurvormi või polüfoonia või kaalukama teose esitamise eest saadud hindel. Kunstiosakonnas vastavalt põhjalikumaid tehnilisi oskusi nõudev töö või tööde seeria. Juhul kui üks pala/töö on hinnatud hindega “2”, ei ole koondhinne kõrgem kui “3”. Rohkem kui ühe “mitterahuldava” hinde korral on eksami/arvestuse üldhinne “mitterahuldav” “2” ja õpilane sooritab järeleksami määratud ajal. Koondhinne sõltub suuresti ka kava esitamise terviklikust muljest, kusjuures eelkõige on oluline musitseerimine ja kõlakultuur ning õpilase omapoolne lähenemine arvestuse/eksami kavale.
12. Solfedžoeksami hindamine koosneb järgmistest osadest:
12.1 suuline (S) - eksamipiletid
12.2 kirjalik (K) Eksamiprotokollis kasutatakse märgitud lühendeid. Koondhinde puhul arvestatakse teooria (T) töö eest saadud hinde suhteliselt suuremat osatähtsust teiste hinnete suhtes. Ühe “mitterahuldava” osahinde korral ei ole koondhinne kõrgem kui “3”. Rohkem kui ühe “mitterahuldava” osahinde korral on eksami koondhinne “mitterahuldav” ja õpilane sooritab järeleksami määratud ajal.
13. Arvestuslike kirjalike tööde hindamisel võetakse arvesse töö mahtu, ülesannete keerukust ja vigade arvu ning liiki.
14. Õpilaste kirjalikke töid ja praktilisi esinemisi hinnatakse diferentseeritult - lähtudes õpilase individuaalsest iseärasustest, arengutasemest ja õppevormist.
15. Kokkuvõttev hindamine põhineb arvestuslikul hindamisel.
16. Kokkuvõtvad hinded on hindamisperioodide-ja aastahinded.
17. Õppeaine hindamisperioodi hinded pannakse välja vähemalt kahe jooksva hinde (hinne igale palale/tööle) põhjal.
18. Õpilasele võib jätta õppeaine hindamisperioodi hinde välja panemata kui ta on puudunud üle 50% vastava aine tundidest. Rühmapäevikusse ja tunnistusele tehakse sel juhul hinde kohale märge “-“
19. Hindamisperioodi hinnetes võib kasutada + ja - .
20. Aastahinne pannakse välja hindamisperioodide hinnete alusel enne aine lõpueksami toimumist. Aastahinnetes ei kasutata + ja -. Üldhinde panemisel arvestatakse aastahinnet ja eksamihinnet koos ja muusikaosakonnas eelkõige põhipilli, solfedžo ja muusikaloo osas.
21. Aasta-, eksami- ja üldhinded kantakse hinnetelehele ja klassitunnistusele.
V KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE
1. Huvialakooli õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse poolaasta lõpul ja hinded märgitakse klassitunnistusele . 2. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega “5” - eeskujulik, “4” - hea, “3” - rahuldav, “2” - mitterahuldav.
3. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ning väljaspool kooli.
4. Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine
on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid stabiilselt eeskujulikult.
5. Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja kes täidab kooli kodukorra nõudeid.
6. Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist.
7. Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Käitumise hindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel.
8. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õpimisse ja ülesannetesse, tema kohusetunne, töökus ja järjekindlus õpiülesannete täitmisel.
9. Hoolsushindega “eeskujulik” (5 ja 5-) hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid oma võimete kohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, viib alustatud töö lõpuni
10. Hoolsushindega “hea” (4+, 4, 4-) hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas.
11. Hoolsushindega “rahuldav” (3+, 3, 3-) hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole järjekindel ega õpi kõiki aineid oma võimete ja arengutaseme kohaselt.
12. Hoolsushindega “mitterahuldav” (2 ) hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli kodused ülesanded tegemata ja/või on puudunud rohkem kui 50% tundidest.
VI ÕPILASE TUNNUSTAMISEST
1. Õpilase tunnustamise aluseks on õppenõukogu otsus eriala õpetaja ettepanekul.
2. Õpilase tunnustamine on kaheastmeline – kiituskiri ja tänukiri.
3. Kiituskirjaga tunnustatakse õpilast kelle eksamihinded ja aastahinded kõikides ainetes on suurepärased ja käitumise ja hoolsuse hinded eeskujulikud (vt. eelpool). Hindamisperioodi hinnete hulgas aktsepteeritakse ühes aines, v.a. põhipill, ühe palli võrra madalamat hinnet, kuid mitte õppeaasta viimasel hindamisperioodil.
4. Tänukirjaga võidakse tunnustatada õpilast heade õpitulemuste eest ning aktiivsuse ja heade tulemuste eest ühistegevuses (ansamblites osalemine), konkurssidel osalemine, kontsertidel ja näitustel osalemine, osavõtt suurematest kunstiprojektidest.
VI HINDE VAIDLUSTAMINE
1. Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või lapsevanema nõudmisel õpetaja ja kooli direktor või õppenõukogu. Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamisnorme ja -kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.
VII JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE
1. Muusikaosakonna I - III klassi ja V - VI klassi õpilane (soovi korral ka VII klassi õpilane, kes soovib jääda lisa-aastaks), kes on täitnud kooli õppekava nõuded, viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisse klassi. Kunstiosakonna I-III klassi ja V – VII klassi õpilane, kes on täitnud kooli õppekava nõuded, viiakse õppeperioodi lõpul üle järgmisse klassi.
2. Kui õpilane ei ole täitnud õppekava nõudeid, mida väljendab õppeaine mitterahuldav aastahinne või hindamata jätmine “-“, jäetakse õpilane täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilasele antakse omandamata õppematerjali kohta täiendavaid ülesandeid ja tema üleviimine järgmisse klassi otsustatakse pärast täiendavate ülesannete täitmist. Ülesannete mittetäitmise korral jäetakse õpilane klassikursust kordama.
3. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, noorema astme lõpetamise järel vanemasse astmesse edasiviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu.
4. Õpilane võib individuaalõppekava järgi õppides lõpetada klassi ka tavalisest lühema või pikema ajaga. Õppeperioodi lõpul otsustab õppenõukogu õpilase taseme järgi, millises klassis ta õpinguid jätkab. Vastava eksami või arvestuse sooritamise järel on õigus viia õpilast ühest klassist teise ka õppeaasta jooksul (näiteks II poolaastast).
VIII HINDELINE ARVESTUS, EKSAMID
Muusikaosakonna hindelise arvestuse (1-2 erineva iseloomuga pala) sooritavad II-III klassi ja V - VI klassi õpilased erialas hindamisperioodi lõpul. I klassi õpilane sooritab arvestuse II hindamisperioodi lõpul.
1. Arvestuse vormiks võib olla:
1.1. praktiline tegevus, muusikaosakonnas esinemine (erialapill, lisapill) ja kunstiosakonnas näitusel esinemine. 1.2. suuline/kirjalik arvestus (näit solfedžo, kunstiajalugu).
2. Õpilane sooritab muusikaosakonnas eksamid IV ja VII klassi lõpul erialas ja solfedžos, lähtudes vastava õpevormi õppekava nõuetest. Kunstiosakonna lõpetamiseks (IV ja VII klass ) on vaja esitada lõputöö, mille teema ja tehnika valib õpilane koostöös õpetajaga. lähtudes õppekava nõuetest.