1. SISSEJUHATUS
Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kool (edaspidi Kool) on huvikool, mille pidajaks on Kuusalu vald. Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Kuusalu valla volikogu ja vallavalitsuse otsustest ja määrustest, Kooli põhimäärusest ja arengukavast. Kooli põhitegevus on muusika- ja kunstialase huvihariduse võimaldamine algastmes. Kooli arengukava on dokument, mis fikseerib Kooli arengu põhisuunad ja eesmärgid, tegevuskava ning arengukava uuendamise korra. Arengukava koostamisel on lähtutud järgnevatest allikatest ja uuringutest:
• Kuusalu valla arengukava
• Kooli arengukava aastateks 2016-2020
• Kooli põhimäärus
• huvikooli seadus
• huviharidusstandard.
2. VISIOON
Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kool on vaimse keskkonna looja, mõjutaja ja oluline kultuuritempel kogukonnas. Visiooni elluviimiseks võimaldab Kool muusika- ja kunstialast algastme haridust parimal võimalikul tasemel, olles avatud ja koostööaldis. Õppetöö raames toimuvad esinemised ja ettemängimised viiakse läbi avatud vormis. Sideme tugevdamiseks kogukonnaga toimuvad regulaarsed kontserdid ja kohtumised valla erinevates asutustes. Lisaks individuaalsele pilliõppele on väga oluline osalemine mitmesugustes ansamblites. Ühistegevus on oluline osa instrumendiõppest, arendades õpilastes koostöövõimet ja -vajadust, tugevdades õppijate omavahelisi sotsiaalseid sidemeid, samuti sotsiaalseid sidemeid mängijate ja kogukonna vahel, hoides ja arendades oma kooli tunnet õpilastel ja õpetajatel.
3. MISSIOON
Kooli missioon on võimaldada igale soovijale võimetekohane muusika- ja kunstialane haridus ning olla konkurentsivõimeline, avatud ja stabiilse arenguga kool meie kultuurimaastikul. Kooli tegutsemise olulisteks märksõnadeks on arenemine kaasaegse ja motiveeriva õpikeskkonna suunas, lähtudes õpilasest kui isiksusest; kõrgete esteetiliste ja eetiliste väärtuste tutvustamine ja kasvatamine muusika ja kunsti võimaluste kaudu koolikeskkonnas ning oma panuse andmine nende väärtuste rakendamiseks igapäevases tegevuses. Laiemas plaanis aitab see omakorda kaasa kõrgemate eesmärkide püstitamisele ja tulemuste saavutamisele nii koolis, perekonnas kui kogukonnas.
4. OLULINE INFORMATSIOON
4.1 Üldandmed
Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kool asub aadressil: Kuusalu tee 22 Kuusalu alevik Harjumaa 74601
Tel: +372 5981 3305
e-mail: kuusalukk@gmail.com
kodulehekülg: http://kunstidekool.kuusalu.ee/
4.2 Ajalugu
Kuusalus on antud lastele kooliharidust ligikaudu 250 aastat. Kuusalu mehed käisid laulmas esimesel Eesti üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aasta hiljem asutati kohapeal pasunakoor. Ajal, mil keeleuuendaja Eduard Ahrens töötas Kuusalu kirikuõpetajana, kandis kirikukoor ette Händeli oratooriumi „Messias“. Kuusalu vallas on sündinud organist Hugo Lepnurm ja helilooja Veljo Tormis. Kuusalu koolis on läbi aegade viljeletud heal tasemel koorilaulu, kuid möödunud sajandi teise pooleni instrumendiõpe puudus.
1976. aastal pöördusid lapsevanemad muusikaõpetaja Mare Russaku poole palvega hakata kohalikele lastele muusikat õpetama, mille tulemusena loodi keskkooli juurde muusikaklass. 1988. aastal loodi Harju RSN Täitevkomitee otsusega Kuusalu Muusikakool, mis algusaastail oli riiklikul ülalpidamisel. Muusikakool kolis 1994. aastal Kuusalu aleviku keskusesse endisesse külanõukogu majja. Kuusalu vald ostis muusikakoolile hoonestusõiguse 2007. aastal. Järgmisel aastal renoveeriti esimese korruse parempoolne tiib ja kool sai juurde kolm kaasaegset klassiruumi ning õpilaste ooteruumi. 2010-ndal täiendati kooli õppekava kunsti erialaga ja alates 1. septembrist 2010 nimetati Kuusalu Muusikakool ümber Kuusalu Kunstide kooliks. 2014. aastal avati Kooli I korrusel Lepnurme saal ning alates 2016. aastast avati koolis oreli eriala. 2019. aastal sai Kuusalu Kunstide Kool endale Hugo Lepnurme nime, kes on Kuusalu valla aukodanik, tuntud Eesti orelimängija, helilooja ja pedagoog. Aastast 2001 toimuvad muusikatunnid ka Kolga Koolis.
4.3 Tänapäev
Eesti muusikaharidus koosneb kolmest astmest: algaste, keskaste ehk muusikaalane kutseõpe ja kõrgaste. Kool esindab algastet, millel haridussüsteemi laiema osana ning muusika- ja kunstihariduse baasina on regiooni muusika- ja kunstielus oluline roll. Kool on ainuke muusikaja kunstiharidust võimaldav õppeasutus Kuusalu vallas ja lähiümbruskonnas. Lisaks Kuusalu valla õpilastele õpib koolis õpilasi ka Anija ja Jõelähtme vallast.
Kool korraldab regulaarselt kontserte koostöös erinevate Eesti professionaalsete muusikutega. Väljaspool õppetöö aega kasutatakse ruume vallas tegutsevate ringide tööks. Lisaks õppetööle osalevad kooli õpilased aktiivselt Kuusalu Pasunakoori ja paljude erinevate ansamblite, kooride ja ringide töös. Kooli õpilastest on juhendaja Külli-Katri Eskeni käe all kasvanud välja pop-folk ansambel “Uurikad”, kes on juba tuntud üle Eesti. “Uurikad” esinevad regulaarselt erinevatel festivalidel, annavad välja kõrgetasemelisi muusikavideoid ja on täiesti arvestatav muusikakollektiiv professionaalsel muusikamaastikul. Kunstiosakonna õpilaste tööde näitused toimuvad regulaarselt Kuusalu Rahvamajas ja ka valla koolides.
4.4 Õpilased
Koolis õppis 31.12. 2021. a seisuga 169 õpilast: muusikaosakonnas 124 õpilast, kunstiosakonnas 45 õpilast (neist 8 samaaegselt ka muusikaosakonnas). Teistest valdadest õppis Koolis 13 õpilast. Alates 2022. a veebruarist hakkab kunstiosakonnas toimuma täiskasvanuõpe, milles osaleb 8 inimest.
4.5 Õpetajad
Koolis töötab 31.12. 2021. a seisuga 24 õpetajat. Haridus: 22 kõrgharidusega õpetajat, sh. 1 Eesti Muusika ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, 1 muusikafilosoofia doktor, 1 Tartu Ülikooli semiootika eriala doktorant ja 2 kesk-eriharidusega õpetajat, kellest üks hetkel õpinguid jätkab.
Muu info: 3 administratiivtöötajat – koristaja, administraator, direktor. Vanuseliselt on kuni 35-aastaseid õpetajaid 8, 55+ vanuses õpetajaid 8; meesõpetajaid on 7. Keskmine tööstaaž on õpetajatel 10,5 aastat, keskmine vanus 43 aastat.
4.6 Hoone ja tegutsemine
Õppetöö toimub kahekorruselises hoones Kuusalu tee 22. Individuaaltunnid ja rühmaõppe tunnid toimuvad ka Kolga Koolis. 2021. a septembris sai valmis kogu kooli remont, mis viidi läbi mitmes etapis. Murekohaks on veel mõnede klasside heliisolatsioon, Hugo Lepnurme saali akustika ja ventilatsioonisüsteem.
5. EESMÄRGID
Kooli eesmärgiks on loovate, aktiivsete ja kõrge väärtushinnanguga kodanike hulga suurendamine nii kogukonnas kui riigis tervikuna muusika- ja kunstialase huvihariduse abil. Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse põhimõtteid, mis lähtuvad individuaalsest lähenemisest õpilasele, arvestades tema eeldusi, soove ja õpituga tegelemise võimalusi pärast koolist lahkumist. Muusika- ja kunstihariduse omandamist algastmes tuleb käsitleda ühe olulise kirjaoskuse lisandumisena, mis arendab õpilase võimeid ja emotsionaalset võimekust ja mõjutab tema võimalusi järgnevates erialavalikutes ja edukust tööjõuturul. Sel perioodil kujuneb välja pilt õpilase soovidest, võimalustest ja võimekustest. Viimasest tulenevalt võib eesmärke kirjeldada kahel tasandil: esimeseks eesmärgiks on võimaldada laiemapõhjalist muusika- ja kunstialast huviharidust ning teiseks eesmärgiks on luua võimalusi neile õpilastele, kelle huvid, soovid, võimalused ja võimekus on loonud eelduse jätkata muusika- ja kunstiõpinguid kutseõppena. Eesmärgi selline püstitus eeldab teatavat paindlikkust fikseeritud õppekavades ja personaalset lähenemist õpilasele. Õppetöö oluline osa on osalemine erinevates ansamblivormides. Õpetajate juhendamisel toimuva ühistegevuse kaudu arendatakse koostöövõimet, õpitakse teistega arvestama ja sallivust väärtustama.
6. KOOLIKULTUUR
Organisatsioonikultuuril on oluline mõju Kooli tegevuse efektiivsusele ja suhestumisele ühiskonnaga. Organisatsioonikultuuri loojad on nii õpilased kui ka õpetajad koos koolijuhiga. Koolisiseselt sõltub organisatsioonikultuurist, milline atmosfäär valitseb kolleegide vahel ja suhetes õpilastega. Kooli välise külje – imago – kujundamisel on organisatsioonikultuuril oma kindel osa. Organisatsioonikultuur peegeldab Koolis oluliseks peetavate väärtushinnangute kogumit. Peame tähtsaks isiklikku vastutust ja õpivõimet iseõppimisel ja isetegemisel. Väärtustame sallivust ja vägivallast hoidumist, kollegiaalset suhtumist, sõbralikku koostööd. Õppetöö osana toimuvad perioodilised arvestuslikud kontserdid, mis on avatud lapsevanematele ja teistele külalistele. Esinemiste kaudu antakse tagasisidet õpilastele ja vanematele õpitulemustest. Traditsiooniks on avalikud jõulu- ja kevadkontserdid ning kooliaasta ava- ja lõpuaktused koos kontsertidega. Jõulu- ja kevadkontsertidega koos avame näituse kunstiosakonna õpilaste töödest Kuusalu Rahvamajas. Kutsume külla õpilasi esinema teistest koolidest ja käime ise külas. Kümme aastat on toimunud Kooli korraldamisel konkurss „Klaver saatepillina“, mis on kujunenud meie Kooli tunnuseks. Kool teeb koostööd teiste valla kultuurikollektiividega, ning kooli sümfooniaorkester ja akordioniansambel osalevad kõikidel laulu- ja tantsupidudel. Tänu sotsiaalmeedia kasutuselevõtule on laienenud võimalused suhtlemiseks õpilaste, vanemate, hoolekogu, kooli pidaja ja kogukonnaga.
7. ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE
7.1 Struktuur
Kool võimaldab algastme huviharidust muusika- ja kunstiosakonnas. Algaste koosneb järgmistest etappidest: eelõpe (mudilased kuni
7. eluaastani), põhikooli noorem aste (1. – 4. klass), põhikooli vanem aste (5. – 7. klass) ja lisa-aasta(d). Muusikaosakonnas saab õppida põhiõppe ja üldõppe õppekava alusel. Eelõppes selgitatakse välja laste eeldused ja vajadusel suunatakse õige eriala valikule. Põhikooli eesmärgiks on laste loomevõimete ja pillimänguoskuse kujundamine ning arendamine. Noorem aste on kõige laiema põhjaga alus muusikalise kirjaoskuse omandamisel. Huvi ja eelduste korral on võimalik jätkata põhikooli vanemas astmes. Lisa-aasta(d) on eelkõige õpilastele, kellel on eeldusi ja tahet kutseliseks muusikuks saamiseks ning kes on orienteeritud professionaalse keskastme muusikahariduse omandamisele. Vajadusel pikenevad lisa-aastad gümnaasiumiklasside läbimiseni.
Kunstiosakonnale on kinnitatud oma õppekava.
Hindamise aluseks on Kooli hindamisjuhend.
7.2 Õppekava
Kool töötab Eesti Hariduse Infosüsteemi poolt kinnitatud õppekavadest lähtudes. Igale erialale on välja töötatud oma õppekava. Iga muusikaeriala on võimalik õppida põhiõppe ja üldõppe õppekava alusel. Õppekava on sisuliselt Kooli kõige olulisem alusdokument. Kooli õppekavade koostamisel on lähtutud arengukavadest ja -suundadest, arvestades kooli pidaja ressursse, lapsevanemate ja laste võimalusi ja soove ning kogukondlike vajadusi ning eripära. Õppekavade kaudu on võimalik fikseerida õppimise kaugemad ja lähemad eesmärgid. Need eesmärgid püstitatakse õpilase ja õpetaja koostöös lapsevanemaid kaasates. Eesmärgid saavutatakse protsessis, mille aktiivsem osa on õpetaja ja õpilase koostöö tunnis. Oluline abi eesmärkide saavutamisele on perekonna toetus ja kodune harjutamine. Osalemine erinevates koosmängu vormides on õppeprotsessi orgaaniline osa.
7.3 Erialad
Koolis õpetatakse järgmisi erialasid muusikaosakonnas (individuaalõpe):
• akordion
• basskitarr
• flööt
• kitarr
• klarnet
• klaver
• ksülofon
• löökpillid
• orel
• plokkflööt
• saksofon
• trompet
• tšello
• viiul
• vaskpuhkpillid (metsasarv, tromboon, tuuba, eufoonium)
ja kunstiosakonnas (rühmaõpe):
• joonistamine
• maalimine
• skulptuur.
Õppekavasse kuulub lisapilli võimalus individuaaltunni kujul. Pilliõppe oluliseks osaks on muusikaline kirjaoskuse ja grammatika – solfedžo ning muusikaloo rühmatunnid. Kolga filiaalis õpitakse (seisuga 31.12.2021) klaveri, viiuli, akordioni ja flöödi erialal ning toimuvad solfedžo tunnid. 2019. aastast tegutseb koolis DJ-ring, kus õpitakse DJ tehnika aluseid. 2022. aastast on plaanis avada Koolis disainiring, kus õpetatakse disaini erinevaid alamliike (graafiline disain, sisekujundus, tarbekunst, maastikukujundus, moekunst, taaskasutusdisain jne.).
7.4 Ansamblid
Sümfooniaorkester
Keelpilliansambel
Kitarriansambel
Plokkflöödiansambel
Flöödiansambel
Puhkpilliansambel
Rütmipillide ansambel
Pop-folk ansambel “Uurikad”
Akordionistide ansambel
Bigband
Lisaks eelloetletule moodustatakse erinevaid ansambleid ja kooslusi konkreetsete õpiülesannete täitmiseks ja esinemisteks. Kooli õpilased osalevad aktiivselt Kuusalu Pasunakoori töös. Sümfooniaorkestri töös osalevad lisaks õpilastele aktiivselt õpetajad ja vilistlased.
7.5 Õpilased
Koolis õpib 31.12. 2021. a seisuga 169 õpilast.
Koolis antakse õppimisvõimalus kõigile vanusegruppidele, kaasa arvatud täiskasvanud. Alates aastast 2022 õpib täiskasvanute kunstirühmas 8 õpilast. Aastate lõikes õpilaste arv erialade kaupa muutub, tulenevalt õppijate soovidest ja Kooli võimalustest.
7.6 Õpetajad
Kollektiivi tugevuseks on alljärgnevad õpetajate pedagoogilised väärtushinnangud ja hoiakud, mida toetavad isikuomadused on hoidnud ja hoiavad õpikeskkonna akadeemiliselt kõrgetasemelisena, kollegiaalsena ja õpilassõbralikuna:
• valmisolek pidevaks enesetäiendamiseks, täiendõppeks, uurimustööks
• paindlik, loominguline, stampidest vaba mõtlemine • pühendumus ja missioonitunne
• erialane professionaalsus ja kompetentsus õpetamise valdkonnas
• oskus luua tingimusi iga õpilase individuaalse arengu toetamiseks
• sära ja soojus isikuomadustena
• tervislik eluviis
Nimetatud omadusi ja tegevusi tuleb hoida, tunnustada ja toetada.
7.7 Juhtimine
Kool on huvialakool, mille pidajaks ja finantseerijaks on Kuusalu vald. Kooli pidaja on tööandjaks direktorile, kes Kooli juhina vastutab kooli üldseisundi, arengu ja rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Direktor, tulenevalt asjaolust, et õppealajuhataja kohustused ja ametikoht on ühendatud direktori ametikohaga, korraldab Kooli õppe- ja kasvatustööd. Kooli õpetajad moodustavad õppenõukogu, mis on oluline tööorgan õppeprotsessi korraldamisel. Õppenõukogu pädevusse kuulub õppetööd puudutavate küsimuste lahendamine, õppetegevuse analüüsimine, hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu toimub 4 korda aastas. Kooli hoolekogu vaatab läbi ja annab oma hinnangu kõigile olulisematele Kooli juhtimist puudutavatele dokumentidele või protsesside kirjeldustele. Hoolekogu on ka oluline tagasiside kanal.
Hea kommunikatsioon on eduka töö oluliseks tingimuseks. Pidev kontakt õpetaja ja lapsevanema vahel, kooli ja kodu vahel kasutades vestlusi, e-kirjavahetuse võimalusi, sotsiaalmeediat ja kodulehekülge mõjutab oluliselt õppimist. Alates 2021. a septembrist on Koolis kasutusel Stuudiumi keskkond, mille kaudu toimub õpetajate, õpilaste ja lastevanemate suhtlus ja tagasiside andmine.
8. ARENGU TAGAMINE
Arengu tagab järjepidev töö ja kommunikatsioon arengukavas fikseeritud printsiipidest lähtuvalt. Kooli areng on õpetajatel igapäevaseks aruteluobjektiks. Tuleb märkida, et erinevate huvikoolide arengukavade analüüs ja vestlused koolijuhtidega näitavad, et nõrkused ja ohud on läbi aastate olnud samad. Oma ülesannetega on paremini hakkama saanud need koolid, kes on suutnud edukamalt oma võimalusi tugevusteks muuta. Võtmeküsimuseks on siin, lisaks tugevale ja kõrgetasemelisele õppetööle, side lapsevanemate, hoolekogu ja kooli pidajaga. Kogukonna positiivne suhtumine Kooli ja Kooli tunnustamine, nii materiaalselt kui ka moraalselt, on otsustavaks edasiviivaks jõuks.
9. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED
10. ARENGUKAVA SEIRE JA UUENDAMINE
Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta lõpus ja vajadusel täiendatakse arengukava uue õppeaasta alguses. Arengukava muudatused kooskõlastab kooli direktor õppenõukogu ja hoolekoguga ning esitab vallavalitsusele kinnitamiseks tulenevalt vallas kehtestatud korrast. Arengukava seire ja uuendamise eest vastutab kooli direktor.
Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kool (edaspidi Kool) on huvikool, mille pidajaks on Kuusalu vald. Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Kuusalu valla volikogu ja vallavalitsuse otsustest ja määrustest, Kooli põhimäärusest ja arengukavast. Kooli põhitegevus on muusika- ja kunstialase huvihariduse võimaldamine algastmes. Kooli arengukava on dokument, mis fikseerib Kooli arengu põhisuunad ja eesmärgid, tegevuskava ning arengukava uuendamise korra. Arengukava koostamisel on lähtutud järgnevatest allikatest ja uuringutest:
• Kuusalu valla arengukava
• Kooli arengukava aastateks 2016-2020
• Kooli põhimäärus
• huvikooli seadus
• huviharidusstandard.
2. VISIOON
Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kool on vaimse keskkonna looja, mõjutaja ja oluline kultuuritempel kogukonnas. Visiooni elluviimiseks võimaldab Kool muusika- ja kunstialast algastme haridust parimal võimalikul tasemel, olles avatud ja koostööaldis. Õppetöö raames toimuvad esinemised ja ettemängimised viiakse läbi avatud vormis. Sideme tugevdamiseks kogukonnaga toimuvad regulaarsed kontserdid ja kohtumised valla erinevates asutustes. Lisaks individuaalsele pilliõppele on väga oluline osalemine mitmesugustes ansamblites. Ühistegevus on oluline osa instrumendiõppest, arendades õpilastes koostöövõimet ja -vajadust, tugevdades õppijate omavahelisi sotsiaalseid sidemeid, samuti sotsiaalseid sidemeid mängijate ja kogukonna vahel, hoides ja arendades oma kooli tunnet õpilastel ja õpetajatel.
3. MISSIOON
Kooli missioon on võimaldada igale soovijale võimetekohane muusika- ja kunstialane haridus ning olla konkurentsivõimeline, avatud ja stabiilse arenguga kool meie kultuurimaastikul. Kooli tegutsemise olulisteks märksõnadeks on arenemine kaasaegse ja motiveeriva õpikeskkonna suunas, lähtudes õpilasest kui isiksusest; kõrgete esteetiliste ja eetiliste väärtuste tutvustamine ja kasvatamine muusika ja kunsti võimaluste kaudu koolikeskkonnas ning oma panuse andmine nende väärtuste rakendamiseks igapäevases tegevuses. Laiemas plaanis aitab see omakorda kaasa kõrgemate eesmärkide püstitamisele ja tulemuste saavutamisele nii koolis, perekonnas kui kogukonnas.
4. OLULINE INFORMATSIOON
4.1 Üldandmed
Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kool asub aadressil: Kuusalu tee 22 Kuusalu alevik Harjumaa 74601
Tel: +372 5981 3305
e-mail: kuusalukk@gmail.com
kodulehekülg: http://kunstidekool.kuusalu.ee/
4.2 Ajalugu
Kuusalus on antud lastele kooliharidust ligikaudu 250 aastat. Kuusalu mehed käisid laulmas esimesel Eesti üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aasta hiljem asutati kohapeal pasunakoor. Ajal, mil keeleuuendaja Eduard Ahrens töötas Kuusalu kirikuõpetajana, kandis kirikukoor ette Händeli oratooriumi „Messias“. Kuusalu vallas on sündinud organist Hugo Lepnurm ja helilooja Veljo Tormis. Kuusalu koolis on läbi aegade viljeletud heal tasemel koorilaulu, kuid möödunud sajandi teise pooleni instrumendiõpe puudus.
1976. aastal pöördusid lapsevanemad muusikaõpetaja Mare Russaku poole palvega hakata kohalikele lastele muusikat õpetama, mille tulemusena loodi keskkooli juurde muusikaklass. 1988. aastal loodi Harju RSN Täitevkomitee otsusega Kuusalu Muusikakool, mis algusaastail oli riiklikul ülalpidamisel. Muusikakool kolis 1994. aastal Kuusalu aleviku keskusesse endisesse külanõukogu majja. Kuusalu vald ostis muusikakoolile hoonestusõiguse 2007. aastal. Järgmisel aastal renoveeriti esimese korruse parempoolne tiib ja kool sai juurde kolm kaasaegset klassiruumi ning õpilaste ooteruumi. 2010-ndal täiendati kooli õppekava kunsti erialaga ja alates 1. septembrist 2010 nimetati Kuusalu Muusikakool ümber Kuusalu Kunstide kooliks. 2014. aastal avati Kooli I korrusel Lepnurme saal ning alates 2016. aastast avati koolis oreli eriala. 2019. aastal sai Kuusalu Kunstide Kool endale Hugo Lepnurme nime, kes on Kuusalu valla aukodanik, tuntud Eesti orelimängija, helilooja ja pedagoog. Aastast 2001 toimuvad muusikatunnid ka Kolga Koolis.
4.3 Tänapäev
Eesti muusikaharidus koosneb kolmest astmest: algaste, keskaste ehk muusikaalane kutseõpe ja kõrgaste. Kool esindab algastet, millel haridussüsteemi laiema osana ning muusika- ja kunstihariduse baasina on regiooni muusika- ja kunstielus oluline roll. Kool on ainuke muusikaja kunstiharidust võimaldav õppeasutus Kuusalu vallas ja lähiümbruskonnas. Lisaks Kuusalu valla õpilastele õpib koolis õpilasi ka Anija ja Jõelähtme vallast.
Kool korraldab regulaarselt kontserte koostöös erinevate Eesti professionaalsete muusikutega. Väljaspool õppetöö aega kasutatakse ruume vallas tegutsevate ringide tööks. Lisaks õppetööle osalevad kooli õpilased aktiivselt Kuusalu Pasunakoori ja paljude erinevate ansamblite, kooride ja ringide töös. Kooli õpilastest on juhendaja Külli-Katri Eskeni käe all kasvanud välja pop-folk ansambel “Uurikad”, kes on juba tuntud üle Eesti. “Uurikad” esinevad regulaarselt erinevatel festivalidel, annavad välja kõrgetasemelisi muusikavideoid ja on täiesti arvestatav muusikakollektiiv professionaalsel muusikamaastikul. Kunstiosakonna õpilaste tööde näitused toimuvad regulaarselt Kuusalu Rahvamajas ja ka valla koolides.
4.4 Õpilased
Koolis õppis 31.12. 2021. a seisuga 169 õpilast: muusikaosakonnas 124 õpilast, kunstiosakonnas 45 õpilast (neist 8 samaaegselt ka muusikaosakonnas). Teistest valdadest õppis Koolis 13 õpilast. Alates 2022. a veebruarist hakkab kunstiosakonnas toimuma täiskasvanuõpe, milles osaleb 8 inimest.
4.5 Õpetajad
Koolis töötab 31.12. 2021. a seisuga 24 õpetajat. Haridus: 22 kõrgharidusega õpetajat, sh. 1 Eesti Muusika ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, 1 muusikafilosoofia doktor, 1 Tartu Ülikooli semiootika eriala doktorant ja 2 kesk-eriharidusega õpetajat, kellest üks hetkel õpinguid jätkab.
Muu info: 3 administratiivtöötajat – koristaja, administraator, direktor. Vanuseliselt on kuni 35-aastaseid õpetajaid 8, 55+ vanuses õpetajaid 8; meesõpetajaid on 7. Keskmine tööstaaž on õpetajatel 10,5 aastat, keskmine vanus 43 aastat.
4.6 Hoone ja tegutsemine
Õppetöö toimub kahekorruselises hoones Kuusalu tee 22. Individuaaltunnid ja rühmaõppe tunnid toimuvad ka Kolga Koolis. 2021. a septembris sai valmis kogu kooli remont, mis viidi läbi mitmes etapis. Murekohaks on veel mõnede klasside heliisolatsioon, Hugo Lepnurme saali akustika ja ventilatsioonisüsteem.
5. EESMÄRGID
Kooli eesmärgiks on loovate, aktiivsete ja kõrge väärtushinnanguga kodanike hulga suurendamine nii kogukonnas kui riigis tervikuna muusika- ja kunstialase huvihariduse abil. Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse põhimõtteid, mis lähtuvad individuaalsest lähenemisest õpilasele, arvestades tema eeldusi, soove ja õpituga tegelemise võimalusi pärast koolist lahkumist. Muusika- ja kunstihariduse omandamist algastmes tuleb käsitleda ühe olulise kirjaoskuse lisandumisena, mis arendab õpilase võimeid ja emotsionaalset võimekust ja mõjutab tema võimalusi järgnevates erialavalikutes ja edukust tööjõuturul. Sel perioodil kujuneb välja pilt õpilase soovidest, võimalustest ja võimekustest. Viimasest tulenevalt võib eesmärke kirjeldada kahel tasandil: esimeseks eesmärgiks on võimaldada laiemapõhjalist muusika- ja kunstialast huviharidust ning teiseks eesmärgiks on luua võimalusi neile õpilastele, kelle huvid, soovid, võimalused ja võimekus on loonud eelduse jätkata muusika- ja kunstiõpinguid kutseõppena. Eesmärgi selline püstitus eeldab teatavat paindlikkust fikseeritud õppekavades ja personaalset lähenemist õpilasele. Õppetöö oluline osa on osalemine erinevates ansamblivormides. Õpetajate juhendamisel toimuva ühistegevuse kaudu arendatakse koostöövõimet, õpitakse teistega arvestama ja sallivust väärtustama.
6. KOOLIKULTUUR
Organisatsioonikultuuril on oluline mõju Kooli tegevuse efektiivsusele ja suhestumisele ühiskonnaga. Organisatsioonikultuuri loojad on nii õpilased kui ka õpetajad koos koolijuhiga. Koolisiseselt sõltub organisatsioonikultuurist, milline atmosfäär valitseb kolleegide vahel ja suhetes õpilastega. Kooli välise külje – imago – kujundamisel on organisatsioonikultuuril oma kindel osa. Organisatsioonikultuur peegeldab Koolis oluliseks peetavate väärtushinnangute kogumit. Peame tähtsaks isiklikku vastutust ja õpivõimet iseõppimisel ja isetegemisel. Väärtustame sallivust ja vägivallast hoidumist, kollegiaalset suhtumist, sõbralikku koostööd. Õppetöö osana toimuvad perioodilised arvestuslikud kontserdid, mis on avatud lapsevanematele ja teistele külalistele. Esinemiste kaudu antakse tagasisidet õpilastele ja vanematele õpitulemustest. Traditsiooniks on avalikud jõulu- ja kevadkontserdid ning kooliaasta ava- ja lõpuaktused koos kontsertidega. Jõulu- ja kevadkontsertidega koos avame näituse kunstiosakonna õpilaste töödest Kuusalu Rahvamajas. Kutsume külla õpilasi esinema teistest koolidest ja käime ise külas. Kümme aastat on toimunud Kooli korraldamisel konkurss „Klaver saatepillina“, mis on kujunenud meie Kooli tunnuseks. Kool teeb koostööd teiste valla kultuurikollektiividega, ning kooli sümfooniaorkester ja akordioniansambel osalevad kõikidel laulu- ja tantsupidudel. Tänu sotsiaalmeedia kasutuselevõtule on laienenud võimalused suhtlemiseks õpilaste, vanemate, hoolekogu, kooli pidaja ja kogukonnaga.
7. ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE
7.1 Struktuur
Kool võimaldab algastme huviharidust muusika- ja kunstiosakonnas. Algaste koosneb järgmistest etappidest: eelõpe (mudilased kuni
7. eluaastani), põhikooli noorem aste (1. – 4. klass), põhikooli vanem aste (5. – 7. klass) ja lisa-aasta(d). Muusikaosakonnas saab õppida põhiõppe ja üldõppe õppekava alusel. Eelõppes selgitatakse välja laste eeldused ja vajadusel suunatakse õige eriala valikule. Põhikooli eesmärgiks on laste loomevõimete ja pillimänguoskuse kujundamine ning arendamine. Noorem aste on kõige laiema põhjaga alus muusikalise kirjaoskuse omandamisel. Huvi ja eelduste korral on võimalik jätkata põhikooli vanemas astmes. Lisa-aasta(d) on eelkõige õpilastele, kellel on eeldusi ja tahet kutseliseks muusikuks saamiseks ning kes on orienteeritud professionaalse keskastme muusikahariduse omandamisele. Vajadusel pikenevad lisa-aastad gümnaasiumiklasside läbimiseni.
Kunstiosakonnale on kinnitatud oma õppekava.
Hindamise aluseks on Kooli hindamisjuhend.
7.2 Õppekava
Kool töötab Eesti Hariduse Infosüsteemi poolt kinnitatud õppekavadest lähtudes. Igale erialale on välja töötatud oma õppekava. Iga muusikaeriala on võimalik õppida põhiõppe ja üldõppe õppekava alusel. Õppekava on sisuliselt Kooli kõige olulisem alusdokument. Kooli õppekavade koostamisel on lähtutud arengukavadest ja -suundadest, arvestades kooli pidaja ressursse, lapsevanemate ja laste võimalusi ja soove ning kogukondlike vajadusi ning eripära. Õppekavade kaudu on võimalik fikseerida õppimise kaugemad ja lähemad eesmärgid. Need eesmärgid püstitatakse õpilase ja õpetaja koostöös lapsevanemaid kaasates. Eesmärgid saavutatakse protsessis, mille aktiivsem osa on õpetaja ja õpilase koostöö tunnis. Oluline abi eesmärkide saavutamisele on perekonna toetus ja kodune harjutamine. Osalemine erinevates koosmängu vormides on õppeprotsessi orgaaniline osa.
7.3 Erialad
Koolis õpetatakse järgmisi erialasid muusikaosakonnas (individuaalõpe):
• akordion
• basskitarr
• flööt
• kitarr
• klarnet
• klaver
• ksülofon
• löökpillid
• orel
• plokkflööt
• saksofon
• trompet
• tšello
• viiul
• vaskpuhkpillid (metsasarv, tromboon, tuuba, eufoonium)
ja kunstiosakonnas (rühmaõpe):
• joonistamine
• maalimine
• skulptuur.
Õppekavasse kuulub lisapilli võimalus individuaaltunni kujul. Pilliõppe oluliseks osaks on muusikaline kirjaoskuse ja grammatika – solfedžo ning muusikaloo rühmatunnid. Kolga filiaalis õpitakse (seisuga 31.12.2021) klaveri, viiuli, akordioni ja flöödi erialal ning toimuvad solfedžo tunnid. 2019. aastast tegutseb koolis DJ-ring, kus õpitakse DJ tehnika aluseid. 2022. aastast on plaanis avada Koolis disainiring, kus õpetatakse disaini erinevaid alamliike (graafiline disain, sisekujundus, tarbekunst, maastikukujundus, moekunst, taaskasutusdisain jne.).
7.4 Ansamblid
Sümfooniaorkester
Keelpilliansambel
Kitarriansambel
Plokkflöödiansambel
Flöödiansambel
Puhkpilliansambel
Rütmipillide ansambel
Pop-folk ansambel “Uurikad”
Akordionistide ansambel
Bigband
Lisaks eelloetletule moodustatakse erinevaid ansambleid ja kooslusi konkreetsete õpiülesannete täitmiseks ja esinemisteks. Kooli õpilased osalevad aktiivselt Kuusalu Pasunakoori töös. Sümfooniaorkestri töös osalevad lisaks õpilastele aktiivselt õpetajad ja vilistlased.
7.5 Õpilased
Koolis õpib 31.12. 2021. a seisuga 169 õpilast.
Koolis antakse õppimisvõimalus kõigile vanusegruppidele, kaasa arvatud täiskasvanud. Alates aastast 2022 õpib täiskasvanute kunstirühmas 8 õpilast. Aastate lõikes õpilaste arv erialade kaupa muutub, tulenevalt õppijate soovidest ja Kooli võimalustest.
7.6 Õpetajad
Kollektiivi tugevuseks on alljärgnevad õpetajate pedagoogilised väärtushinnangud ja hoiakud, mida toetavad isikuomadused on hoidnud ja hoiavad õpikeskkonna akadeemiliselt kõrgetasemelisena, kollegiaalsena ja õpilassõbralikuna:
• valmisolek pidevaks enesetäiendamiseks, täiendõppeks, uurimustööks
• paindlik, loominguline, stampidest vaba mõtlemine • pühendumus ja missioonitunne
• erialane professionaalsus ja kompetentsus õpetamise valdkonnas
• oskus luua tingimusi iga õpilase individuaalse arengu toetamiseks
• sära ja soojus isikuomadustena
• tervislik eluviis
Nimetatud omadusi ja tegevusi tuleb hoida, tunnustada ja toetada.
7.7 Juhtimine
Kool on huvialakool, mille pidajaks ja finantseerijaks on Kuusalu vald. Kooli pidaja on tööandjaks direktorile, kes Kooli juhina vastutab kooli üldseisundi, arengu ja rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Direktor, tulenevalt asjaolust, et õppealajuhataja kohustused ja ametikoht on ühendatud direktori ametikohaga, korraldab Kooli õppe- ja kasvatustööd. Kooli õpetajad moodustavad õppenõukogu, mis on oluline tööorgan õppeprotsessi korraldamisel. Õppenõukogu pädevusse kuulub õppetööd puudutavate küsimuste lahendamine, õppetegevuse analüüsimine, hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu toimub 4 korda aastas. Kooli hoolekogu vaatab läbi ja annab oma hinnangu kõigile olulisematele Kooli juhtimist puudutavatele dokumentidele või protsesside kirjeldustele. Hoolekogu on ka oluline tagasiside kanal.
Hea kommunikatsioon on eduka töö oluliseks tingimuseks. Pidev kontakt õpetaja ja lapsevanema vahel, kooli ja kodu vahel kasutades vestlusi, e-kirjavahetuse võimalusi, sotsiaalmeediat ja kodulehekülge mõjutab oluliselt õppimist. Alates 2021. a septembrist on Koolis kasutusel Stuudiumi keskkond, mille kaudu toimub õpetajate, õpilaste ja lastevanemate suhtlus ja tagasiside andmine.
8. ARENGU TAGAMINE
Arengu tagab järjepidev töö ja kommunikatsioon arengukavas fikseeritud printsiipidest lähtuvalt. Kooli areng on õpetajatel igapäevaseks aruteluobjektiks. Tuleb märkida, et erinevate huvikoolide arengukavade analüüs ja vestlused koolijuhtidega näitavad, et nõrkused ja ohud on läbi aastate olnud samad. Oma ülesannetega on paremini hakkama saanud need koolid, kes on suutnud edukamalt oma võimalusi tugevusteks muuta. Võtmeküsimuseks on siin, lisaks tugevale ja kõrgetasemelisele õppetööle, side lapsevanemate, hoolekogu ja kooli pidajaga. Kogukonna positiivne suhtumine Kooli ja Kooli tunnustamine, nii materiaalselt kui ka moraalselt, on otsustavaks edasiviivaks jõuks.
9. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA TEGEVUSED
10. ARENGUKAVA SEIRE JA UUENDAMINE
Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta lõpus ja vajadusel täiendatakse arengukava uue õppeaasta alguses. Arengukava muudatused kooskõlastab kooli direktor õppenõukogu ja hoolekoguga ning esitab vallavalitsusele kinnitamiseks tulenevalt vallas kehtestatud korrast. Arengukava seire ja uuendamise eest vastutab kooli direktor.